Kuhu paigaldada õhksoojuspumba siseosa?
Kui olete otsustanud küttekulusid kokku hoida ja hoone mugavaks kütmiseks valinud õhksoojuspumba, peaks siseosa paigaldamisel järgima järgmiseid asjaolusid:
Siseosa paigaldada asukohta, kus õhk pääseb kõige paremini liikuma
Lihtne on paigaldada siseosa uutesse avatud ruumidega elamutesse, kuna seal pääseb õhk vabalt liikuma. Keerulisem on leida asukohta vanemates sopilisema planeeringuga eramutes. Üldjuhul tuleb pumba asukoht valida nii, et ta puhuks suunaga sinna ukseavasse, kust õhk edasi järgmistesse ruumidesse pääseb. Keerulisem olukorda tekib siis, kui soovitakse seade paigalda teisele korrusele, kus trepikoda on keskel ja ümberringi on toad.
Sellisel puhul on abiks õhuvoolu suunamise režiim, mille puhul suunatakse õhku kordamööda paremale ja vasakule. Kaaluda võib ka laekassetti, mis puhub nelja suunda või kanalimudelit. Üldjuhul liigub soe õhk paremini, kui me arvame. Tuleb arvestada temperatuuride erinevust erinevates tubades mõningal määral, olenevalt sellest, kui hästi õhk liikuma pääseb.
Siseosa alumise ääre ja lae vahemaa peaks olema vähemalt 35 cm
Erinevate õhksoojuspumpade tootjate siseosade kõrgused jäävad üldjuhul 30 cm kanti. Minimaalseks vaheks siseosa ülemise ääre ja lae vahel tuleks jätta suurusjärk 5 cm sõltuvalt paigaldusjuhendist. Seega, ukse või akna peale paigaldades tuleks kindlasti üle mõõta, kui suur on vahemaa ukse või akna alumise ääre ja lae vahel.
Kõrgete lagedega ruumides ei ole mõistlik paigaldada siseosa väga kõrgele, sest õhuvool ei pruugi jõuda inimesteni ning seadet on keeruline hooldada. Kõrgetesse ruumidesse soovitame paigaldada lisaks ka laeventilaatorid, mis suunavad sooja õhu alla tagasi.
Seadet ei tohiks paigaldada elektriliste seadmete alla
Õhksoojuspumba jahutusrežiimis hakkab siseossa tekkima kondensaatvett, mis juhitakse mööda spetsiaalset voolikut õue või äravoolu.
Juhul, kui kondensaatvett ei ole võimalik ära juhtida iseäravooluga (trassi peab olema terves ulatuses langeva nurgaga ja välisosa ei tohi asuda kõrgemal kui siseosa), on vajalik kasutada kondensaadipumpa, mis suunab kondensaatvee õue või äravoolu.
Kui seadet ei hooldata korrapäraselt, võib kondensaatvee äravoolu voolikusse tekkida ummistus ja siseosa hakkab tilkuma. Siseosast tilkuv vesi võib rikkuda seadme all oleva tehnika või sisustuselemendi.
Siseosa alla ei tohiks paigutada kõrget mööblit
Õhksoojuspumba siseosa alla ei tohiks paigutada kõrget mööblieset. Näiteks kõrge ja lai kapp võib tekitada seadmele eksliku arusaama, et seadistatud temperatuur on toas saavutatud, kuna soe õhuvool põrkub mööbliesemelt tagasi üles seadme soojusanduriteni.
Säärane olukord tekitab olukorra, kus ruumis ei saavutada vajalikku temperatuuri, kuna õhksoojuspump töötab madalamal režiimil eksliku info põhjal.
Võimalusel valida asukoht, kus inimene tunnetab õhuvoolu liikumist võimalikult vähe
Eriti oluline on see siis, kui seadet kasutatakse rohkem jahutuseks. Soojuspump võib jahutusrežiimil välja puhuda 15 kraadist õhku, kui jahutav õhk puhutakse otse inimese peale, võib see kaasa tuua inimese haigestumise. Häiriv võib olla ka olukord, kus õhuvool suunatakse näiteks kardinatele põhjustades nende pideva liikumise.
Torustik võiks võimalusel jääda õue
Esteetilises mõttes oleks õige paigaldada õhksoojuspumba siseosa asukohta, kust saab külmatorustikuga otse siseosa tagant õue liikuda. Kui see pole võimalik, peab torustiku kulgemisel siseruumides arvestama sellega, et see peaks kulgema siseosa suhtes kaldega alla poole, et jahutusrežiimis tekkiv kondensaatvesi pääseks õigesti liikuma.
Torustiku vedamisel siseruumides jäävad aga tihti teekonnale ette ukse- ja aknaavad. Torustikuga saab ka üles liikuda, kuid siis tuleb kasutada kondensaadipumpa, mis on lisakulutus.